Igaüks saab oma jalgade tervise heaks nii palju ära teha!
„Kui nahka toidetakse, on see kaitstud,“ ütleb Iveta Skadmane-Šūmākere, Tervisekeskus 4 Dermatoloogiakliiniku ja Jalakeskuse meditsiinilise jalahoolduse spetsialist ning lisab, et lisaks igapäevasele hügieenile on oluline ka sobivate jalanõude valimine ja jalgade koormuse leevendamine.
Jalgade eest hoolitsemist võib võrrelda suuhügieeni ja hammaste puhastamisega: need on tavalised igapäevased protseduurid, mida me ise teeme, kuid mõnikord ei saa me ilma spetsialisti abita hakkama. Kui teil on varbaküüne- või nahaprobleeme, saate asjatundja nõuannete abil saavutada oma eesmärgi kõige lühemal ja otsesemal viisil – terved jalad.
Tervisekeskuse 4. dermatoloogiakliiniku ja jalahoolduse spetsialist Iveta Skadmane-Šūmākere tunnistab, et tema praktikas näeb jalgade enesehoolduse väga edukaid tulemusi harva, pigem vastupidi. Sellega seoses teeb reklaam ebasoovitavat tööd, populariseerides mitmesuguseid tööriistu ja tooteid, nagu kannaviili ja küünekäärid. „Inimesed arvavad, et nad peavad lihtsalt ostma ühe hooldusvahendi ja siis saavad nad kõik ise teha,“ ütleb spetsialist. „Aga kas me saame näiteks oma hambaid kodus parandada? Me ei saa ka oma südant uurida! Kui meil on jalgadega probleeme, on spetsialist parim inimene neid märkama ja hindama.“
Minimaalne programm
Kui jalgade nahk ja küüned on terved, pole vaja iga kuu hooldusspetsialisti külastada. Igaüks saab oma jalgade tervise heaks teha sama palju kui regulaarselt jalgade pesemist ja kaks korda päevas niisutava kreemi pealekandmist. „Kui nahk on toidetud, on see kaitstud. Kui kontsad on lõhenenud, on immuunsüsteemil raskem toimida, mis suurendab vastuvõtlikkust infektsioonidele ja seenhaigustele. Isegi kui ülejäänud keha on hoolitsetud ja sobivalt riietatud, kuid jalgade eest ei hoolitseta, võivad tekkida mitmesugused probleemid, sest jalad peavad iga päev vastu pidama kogu meie igapäevaste jalutuskäikude koormusele.“
Varbaküüsi saab ka ise lõigata, võttes arvesse nende kuju. Neid ei tohiks lõigata liiga pikaks ega liiga lühikeseks. Taaskasvanud küüne soovitav pikkus on 1,5–2 millimeetrit. Liiga lühikeseks lõigates hakkab küüne all olev spetsiifiline koekiht ehk hüponühhium paksenema. See tõstab küünt üles, avades ukse infektsioonidele ja teistele haigustele. Kui küüs jääb liiga pikaks, ei tunne varbad end enam jalanõudes hästi ja võivad murduda. „Küüne keskel on nn stressitsoon. Kui küüneots pidevalt jalanõu vastu surub, võivad küüne servad murduda, läbistades pehmeid kudesid, soodustades sissekasvanud varbaküüsi ja põletikulisi protsesse,“ selgitab spetsialist. Samuti ei tohiks liialt pingutada, et küüntelt iga musta täppi välja noppida: terav instrument võib nahka vigastada, haava sattuvad mikroobid, tekib põletik ja tekivad mädakolded. „Te ei pea proovima sokist iga väikest ebeme välja kraapida. Piisab, kui pesemise ajal varbaid harja või masseerimiskäsnaga kergelt hõõruda.“
Olulised on ka mugavad ja aastaajale sobivad jalanõud – nende eest tuleks hoolitseda ja piisavalt sageli vahetada. Kui ilm on niiske ja saapad saavad märjaks, aga neid ei vahetata, on jalgade nahk pidevalt pehmenemas, luues soodsa keskkonna haiguste ja sissekasvanud varbaküünte tekkeks. Seetõttu on soovitatav jalanõusid vahetada, märjad kuivatada ja seestpoolt desinfitseerida.
Jalad vajavad lõõgastumist ja puhkust. Tervislik eluviis on sama oluline, kuna jalgade ja varbaküünte tervis peegeldab keha üldist seisundit.